Keelelise arengu probleemid - õppimisraskuste üks põhjusi kaasavas klassis

Üldinfo:
Kokkuvõttev lühikirjeldus Täiendusõppe eesmärk on anda teadmisi ja praktilisi oskusi kommunikatsioonipuudega õpilaste märkamiseks koolis ja nende õpitegevuse toetamiseks. Täiendusõpe loob võimaluse teoreetiliste teadmiste rakendamiseks iseseisvas tegevuses.
Toimumise aeg: 26.08.2019 - 22.10.2019
Maht: 52.00 akad/t
  • Auditoorne: 32 akad/t
  • Iseseisev töö: 20 akad/t
Osalejate arv: 30 kuni 30 osalejat
Hind osalejale: tasuta
Korraldav asutus: Tartu Ülikool
Kontaktisik: HELEN SEPPA, helen.seppa@ut.ee, tel: 7376448
Toimumise koht
Aadress: TARTU LINN TARTU MAAKOND
Lisainfo: Koolitus toimub Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis aadressil Salme 1a, Tartu. Koolituse toimumise kuupäevad:
26. august 2019 kell 10.00 - 17.00
27. august 2019 kell 10.00 - 17.00
21. oktoober 2019 kell 10.00 - 17.00
22. oktoober 2019 kell 10.00 - 17.00
Originaalkirje asukoht Originaalkirje asub siin
Kirjeldus
Õpiväljundid: Täiendusõppeprogrammi läbinud õppija:
- teab keelelise arengu probleeme ja nende mõju õppimisele, õpiraskuste tekkele;
- oskab märgata nii kergema kui raskema kommunikatsioonipuudega/keelepuudega last;
- teadvustab keelelise arengu probleemidega laste õpetamise eripedagoogilisi põhimõtteid, sh jõukohastamise ja individualiseerimise võimalusi;
- teab koostöö võimalusi/viise eripedagoogi/logopeediga nende laste õpetamisel;
- oskab nõustada lapsevanemat kommunikatsioonipuudega lapse arengu ja koolis õppimise toetamisel.
Sihtgrupid: Õpetaja.
Eesti Hariduse Infosüsteemi EHIS kantud KLASSIÕPETAJAD JA ÕPIABIÕPETAJAD
Haridusastmed: Alusharidus, Üldharidus, Kutseharidus
Eesmärgid: Täiendusõppe eesmärk on anda teadmisi ja praktilisi oskusi kommunikatsioonipuudega õpilaste märkamiseks koolis ja nende õpitegevuse toetamiseks. Täiendusõpe loob võimaluse teoreetiliste teadmiste rakendamiseks iseseisvas tegevuses.
Sisu: Kommunikatsioonipuudega õpilane kaasavas klassis:
Õpetajate teadmised kommunikatsioonipuuetest
Eakohane keeleline areng
Kommunikatsioonipuuded ja nende mõju õppimisele
Keelepuudega õpilase märkamine:
Keelepuude tunnused
Keelepuude märkamine, kasutades õpetajale käepäraseid õpilase arengu hindamise meetodeid
Keelepuue vs mitmekeelne areng
Juhtumite analüüs: keelepuudega õpilase identifitseerimine; probleemi avaldumine erinevates ainetes ja õppeolukordades
Õpetaja tegevuse refleksioon kaasavas klassis
Keelepuudega õpilase õppimise toetamine:
Keelepuudega laste õpetamise eripedagoogilised põhimõtted ja võimalused: suhtluspädevuse kujundamine eri ainetes, ainealaste oskuste kujundamine keelelisi raskusi arvestavalt
Õpetaja ja tugispetsialistide koostöö
Õpetaja nõustamistegevus: keelepuudega õpilase vanemate toetamine
Iseseisvate tööde esitlus, analüüs ja tagasisidestamine
Keelepuudega õpilase oskuste kirjeldus
Keelepuudega õpilase vanemate nõustamise kava analüüs
Kokkuvõte ja eneserefleksioon: mida plaanin teha teisiti keelepuudega õpilastega töötades
Iseseisev töö
Õppevorm: auditoorne
Õppekeskkonna kirjeldus: Õppetöö toimub koolituse läbiviimiseks sobivates õpperuumides, mis on varustatud vajaliku õppetehnikaga ja vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
Lõpetamise tingimused: Osalemine vähemalt kolmel õppepäeval, iseseisva töö sooritamine ja õpiväljundite saavutamine
Lõpudokument: Tunnistus
Õppematerjalide loend: Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel (toim M.Padrik, M.Hallap). TÜ Kirjastus, 2006. G.Hannell. Erivajaduste määratlemine. Vaatluslehed individuaalsete omapärade hindamiseks. Studium, 2017.
Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus: Merit Hallap - MA (eripedagoogika).
Marika Padrik - PhD (pedagoogika)
Õppekavarühm: Kasvatusteadused

Registreeri

Tagasi kalendrisse